Eestis toimub talve- ja suveajale üleminek vastavalt Euroopa Liidu direktiivile, mille eesmärk on kasutada päevavalgust efektiivsemalt. Kellakeeramise idee seisneb selles, et nihutada nn "valge aja" kasutamine rohkem sellele ajale, kui inimesed on aktiivsed. See tähendab, et suveajale üleminekul keeratakse kellad tund aega edasi, et saaksime õhtupoolikul rohkem päevavalgust nautida. Talveajale üleminekuga keeratakse kell tund aega tagasi, et hommikud oleksid valgemad.

Kuidas ja millal kella keeratakse?

Talveajale üleminek toimub igal aastal oktoobri viimasel pühapäeval kell 04:00, kui kellad keeratakse ühe tunni võrra tagasi. Näiteks:

   2025. aasta talveajale üleminek toimub 27. oktoobril.

   2026. aastal toimub see 26. oktoobril.

Suveajale üleminek toimub märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00, mil kellad keeratakse ühe tunni võrra edasi. Näiteks:

  2025. aastal toimub suveajale üleminek 31. märtsil

  2026. aastal toimub see 30. märtsil.

Suveaeg (UTC+3) kehtib märtsi lõpust oktoobri lõpuni, pärast mida minnakse tagasi talveajale (UTC+2).

Kellakeeramise põhjused ja tagajärjed

Kellakeeramist rakendatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ühtse majandustegevuse huvides. See praktika põhineb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivil, mille kohaselt toimuvad aastaaegadega seotud ajamuudatused kaks korda aastas. Siiski on kellakeeramise üle korduvalt avalikku arutelu peetud, sest mitmed kodanikualgatused on selle lõpetamist taotlenud.

Üks peamisi muresid on kellakeeramise mõju inimeste tervisele. Uuringud viitavad, et ajamuutused võivad segada inimese ööpäevast rütmi ja seeläbi mõjutada tervist, suurendades näiteks südamehaiguste ja kõrgvererõhu riski. Eriti tundlikud on selle suhtes lapsed ja eakad. Seetõttu on paljud liikmesriigid arutanud, kas see praktika tuleks lõpetada.

Energiasääst ja suveaja kasulikkus

Suveaja pooldajad toovad välja, et pikemad valged õhtud suvekuudel pikendavad päikeseloojangu aega, andes võimaluse kauem päevavalgust nautida. Algse mõtte kohaselt pidi kellakeeramine vähendama energiatarbimist, kuid tänapäevased uuringud näitavad, et see mõju on pigem väike ja varieerub riigiti. Suurenenud küttekulud talveajal võivad tasakaalustada suveajaga saadud valguse säästu.

Kellakeeramise praktika jätkub praegu, sest Euroopa Liidus ei ole veel vastu võetud eelnõud, mis selle lõpetaks. Seega jääb kellakeeramine lähiaastatel meie elu osaks.

Põgene külma ja pimeda talve eest

 Kui tunned, et talveperioodil on Eestist valgust vähe ning on soov puhata ja reisida soojale maale, siis laen.ee reisilaen on ideaalne just selleks, et külma talve eest põgeneda.