Kevadväsimus: müüt või tegelikkus?

Kevade saabudes räägitakse sageli kevadväsimusest – nähtusest, mida paljud inimesed enda sõnul kogevad. Seda iseloomustab väsimustunne, vähenenud energiavarud, uimasus ja motivatsioonipuudus. Kuid kas kevadväsimus on tegelik füsioloogiline seisund või lihtsalt mugav seletus kevadisele loidusele?

Kas kevadväsimus on teaduslikult tõestatud?

Kevadväsimuse fenomeni on püütud selgitada erinevate teooriatega, kuid teaduslikult kindlaid tõendeid selle olemasolu kohta napib. Paljud kirjeldused põhinevad inimeste subjektiivsetel kogemustel, kuid puuduvad konkreetsed kriteeriumid, mille alusel saaks diagnoosida just kevadväsimust.

Mõned hüpoteesid seostavad kevadväsimuse põhjuseid organismi hormonaalsete muutustega. Kevadel, kui päevad muutuvad pikemaks ja päikesevalgust on rohkem, võib muutuda serotoniini ja melatoniini tase kehas. Samuti viidatakse talvisele vitamiinipuudusele, eriti D-vitamiini vähesusele, mis võib mõjutada energiataset ja meeleolu. Teine võimalik seletus on talvise viirushaiguste hooaja mõju – organism võib olla viiruste vastu võideldes kurnatud ning vajada taastumiseks rohkem aega ja ressursse.

Skeptikute arvamus

On ka neid, kes väidavad, et kevadväsimus on pigem psühholoogiline nähtus kui füüsiline seisund. Skeptikute sõnul pole väsimuse esinemisel tegelikult vahet, milline aastaaeg parajasti on – inimesed lihtsalt kalduvad oma väsimust kevadel rohkem teadvustama. Lisaks on turul palju tooteid ja „imeravimeid“, mis lubavad kevadväsimuse vastu kiiret abi, kuid mille tõhusus on küsitav. Seetõttu tuleks olla kriitiline ning mitte lasta end mõjutada pelgalt turundusvõtetest.

Kuidas kevadväsimusega toime tulla?

Olenemata sellest, kas kevadväsimus on teaduslikult tõestatud või mitte, on olemas mitmeid lihtsaid viise, kuidas oma organismi turgutada ja kevadesse värskema energiaga astuda:

1. Regulaarne liikumine – mõõdukas kehaline aktiivsus aitab tõsta energiataset ja parandada tuju.

2. Tasakaalustatud toitumine – vitamiinide ja mineraalainete tarbimine toidu kaudu on oluline. D-vitamiini võiks kevad-talvisel perioodil juurde võtta, kuna seda sünteesib organism päikesevalguse mõjul.

3. Piisav puhkus ja kvaliteetne uni – unevajadus võib kevadel muutuda, kuid oluline on tagada endale piisav ja kvaliteetne uni.

4. Viirushaiguste ennetamine – immuunsüsteemi tugevdamiseks tuleks pöörata tähelepanu tervislikele eluviisidele, võimalusel vaktsineerida gripi vastu ning tugevdada organismi karastamise ja värskes õhus viibimisega.

5. Mõõdukus stimulantide kasutamisel – liiga palju kohvi ja energiajooke võib organismi kurnata, samuti tuleks vältida liigset alkoholi tarbimist.

Kõige olulisem on puhata

Ükskõik, kas kevadväsimus on reaalne või pelgalt väljamõeldud termin, kevadine väsimus ei pea olema paratamatus. Tervislikud eluviisid, piisav liikumine ja õige toitumine aitavad igal aastaajal energiataset hoida. Võti on järjepidevuses – kevadväsimusega võitlemise asemel võiks hoopis keskenduda tervisliku eluviisi säilitamisele aastaringselt.

Kui aga ikkagi tunnete, et vajate kevadel lisamotivatsiooni ja energialaengut, võib abi olla ka väikesest puhkepausist. Reisimine või nädalavahetuse puhkus, mõnes rahustavas sihtkohas, aitab värskendada meeli ja taastada energiat. Kui hetkel pole selleks piisavalt sääste, võib lahenduseks olla mõistlikult planeeritud reisilaen, mis võimaldab puhata ilma igapäevase eelarve pärast muretsemata. 

Kui vajad lisafinantseeringut, siis tutvu laen.ee toodetega.