Maksehäire võib tekkida üsna lihtsalt – mõni laenumakse, arve või muu rahaline kohustus jääb õigel ajal tasumata. Üks hilinenud makse ei tähenda siiski automaatselt, et tegemist on maksehäirega. Kui maksehäire on juba tekkinud, võib see mõjutada nii uue laenu saamist kui ka inimese krediidiskoori.

Selles artiklis selgitame, mis on maksehäire, kuidas toimib maksehäireregister, kui kaua maksehäire andmed säilivad ja kas laen maksehäirega on võimalik.

Mis on maksehäire? 

Maksehäire tähendab rahalise kohustuse õigeaegset täitmata jätmist. Eestis kasutatavas Creditinfo Maksehäireregistris avaldatakse üldjuhul võlgnevused, mis on kestnud üle 45 päeva ja mille summa on vähemalt 30 eurot. Võlgnevus peab seejuures olema tõene, sissenõutav ja kontrollitud.

Maksehäire ei ole seotud ainult laenudega, vaid mistahes täitmata finantskohustustega. Selle põhjuseks võivad olla näiteks:

• tasumata laenumakse;

• tasumata järelmaks;

• liisingumakse;

• maksmata arve;

• muu lepinguline rahaline kohustus.

Seega võib maksehäire tekkida ka inimesel, kellel ei ole parasjagu ühtegi laenu.

Mis on maksehäireregister? 

Maksehäireregister koondab infot eraisikute ja ettevõtete võlgnevuste kohta. Registri eesmärk on aidata ettevõtetel hinnata krediidiriski ja teha teadlikumaid krediidiotsuseid. Maksehäirete infot kasutavad muu hulgas krediidiandjad, kes hindavad enne laenu andmist inimese krediidivõimelisust.

Oluline on eristada maksehäireregistrit ja krediidiskoori. Need ei ole üks ja sama asi.

Maksehäireregister kajastab konkreetseid maksehäireid. Krediidiskoor või muu krediidihinnang on aga laiem hinnang, mille arvutamisel võidakse arvesse võtta erinevaid andmeid, sealhulgas maksehäireid ja krediidikäitumist.

Kui kaua maksehäire registris nähtav on? 

Maksehäire kadumine ei toimu tingimata kohe pärast võla tasumist.

Eraisiku lõpetatud maksehäiret avaldatakse Creditinfo andmetel kuni 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist. Kui maksehäire on endiselt aktiivne ehk võlg on tasumata, võib seda üldjuhul avaldada kuni 15 aastat ning teatud juhtudel võib periood olla pikem.

Seetõttu ei tähenda võla tasumine tingimata seda, et maksehäirega seotud info järgmisel päeval registrist kaob. Võla tasumine on siiski oluline samm, sest aktiivse maksehäire lõpetatakse võlgnevuse tasumise või muu rikkumise lõppemise korral.

Kuidas kontrollida, kas mul on maksehäire? 

Oma maksehäirete infot saab eraisik vaadata Minu Creditinfo lehel. Enda andmete vaatamine on tasuta ning sisenemiseks tuleb ennast tuvastada. Samuti on võimalik näha, kes on viimase kahe aasta jooksul sinu maksehäireinfo kohta päringuid teinud.

Kui avastad registrist enda kohta maksehäire, mille õigsuses kahtled, tasub esmalt pöörduda võlausaldaja poole. Maksehäire andmeid sisestab ja muudab registris võlausaldaja. Kui probleem ei lahene, on võimalik esitada vastuväide ka Creditinfo kaudu.

Kuidas maksehäire mõjutab krediidiskoori? 

Maksehäire võib mõjutada inimese krediidiskoori ja üldist krediidihinnangut. Krediidiskoori kujunemisel võetakse arvesse erinevat infot ning maksehäired on üks olulisi tegureid. Creditinfo selgitab, et skoori parandamiseks on kõige mõistlikum tasuda oma kohustused õigeaegselt, kuid skoor ei pruugi paraneda kohe pärast ühe võla tasumist.

Siin on oluline mõista üht erinevust: maksehäire on konkreetne situatsioon, krediidiskoor on laiem hinnang krediidikäitumisele.

Seetõttu ei saa öelda, et ühe maksehäire kustumine muudab inimese krediidiskoori automaatselt heaks. Krediidikäitumine kujuneb aja jooksul ja mitme faktori koosmõjul.

Laen maksehäirega – mida tasub enne taotlemist arvestada? 

Kui sul on aktiivne või hiljutine maksehäire ja kaalud uut laenu, tasub kõigepealt vaadata oma tegelikku rahalist olukorda.

Küsi endalt:

1. Kas olemasolev maksehäire on tänaseks tasutud?

2. Millised laenu- ja muud rahalised kohustused mul juba on?

3. Kui suur on minu regulaarne netosissetulek?

4. Kui palju jääb pärast igakuiseid kohustusi ja tavapäraseid kulusid alles?

5. Kas uus laenumakse mahub minu eelarvesse ka siis, kui mõni ootamatu kulu tekib?

Kui olemasolevate kohustuste tasumine on juba keeruline, ei pruugi uue laenu võtmine probleemi lahendada. Vastupidi – uus kohustus võib rahalist olukorda veelgi pingelisemaks muuta.

Kas tasutud maksehäire takistab laenu saamist? 

Aktiivne maksehäire ja maksehäire ajalugu ei ole sama olukord. 

Kui maksehäire aluseks olnud võlg on tasutud, lõpetatakse maksehäire vastavalt registri reeglitele, kuid info varasema maksehäire kohta võib jääda registrisse veel aastateks.

See tähendab, et ka varem tekkinud maksehäire võib olla üks asjaoludest, mida krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtab. Samas ei ole mõistlik eeldada, et ainult ühe varasema maksehäire põhjal tehakse alati sama otsus. Krediidiotsus põhineb inimese aktiivse finantsolukorra ja krediidivõimelisuse hindamisel tervikuna.

Mida teha, kui maksehäire on tekkinud?  

Kui on tekkinud (ajutised) makseraskused, on kõige olulisem probleemiga koheselt tegeleda.

Kui tead, et sul ei ole võimalik arvet või laenumakset õigel ajal tasuda, võta võimalikult kiiresti ühendust võlausaldajaga. Sõltuvalt olukorrast võib olla võimalik kokku leppida maksegraafikus või leida muu lahendus.

Kui maksehäire on juba tekkinud, tasub:

• kontrollida, kui suur on tegelik võlgnevus;

• võtta ühendust võlausaldajaga;

• tasuda võlg esimesel võimalusel või leppida kokku selle tasumine;

• kontrollida pärast tasumist, et registriandmed oleksid õiged;

• vältida uute kohustuste võtmist, kui olemasolevate kohustuste täitmine on juba keeruline.

Finantsinspektsioon rõhutab, et vastutustundlik laenamine tähendab krediidivõimelisuse hindamist enne krediidilepingu sõlmimist. Ka laenu taotleja peab esitama krediidiandjale oma finantskohustuste ja sissetulekute kohta tõese info.

 

Maksehäire ei tähenda, et sinu rahaline olukord ei saa paraneda 

Maksehäire võib mõjutada laenu saamist ja krediidiskoori veel pärast seda, kui võlg on tasutud. See ei tähenda aga, et inimese finantsolukord jääkski samaks.

Kõige olulisem on edaspidi maksta kohustused õigeaegselt, vältida uute võlgnevuste tekkimist ja hinnata enne iga uue laenu võtmist, kas see on tegelikult jõukohane.

KKK: Korduma kippuvad küsimused maksehäirete kohta

Mis on maksehäire? 

Maksehäire on rahalise kohustuse õigeaegselt täitmata jätmine. Creditinfo Maksehäireregistris avaldatakse üldjuhul üle 45 päeva kestnud vähemalt 30-euroseid võlgnevusi, mis vastavad registri tingimustele. 

Kas maksehäire võib tekkida ka ilma laenuta? 

Jah. Maksehäire võib olla seotud mistahes arve, liisingu, järelmaksu või muu rahalise kohustuse tasumata jätmisega. 

Kas maksehäirega saab laenu? 

Aktiivne maksehäire võib uue laenu saamist oluliselt raskendada. Krediidiandja peab enne laenu väljastamist hindama inimese krediidivõimet ja seda, kas ta suudab uue kohustuse tagasi maksta. 

Kas tasutud maksehäire kaob kohe registrist? 

Mitte tingimata. Tasu­tud ehk lõpetatud eraisiku maksehäire võib Creditinfo andmetel olla registris nähtav kuni 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist. 

Kas maksehäire mõjutab krediidiskoori? 

Jah, maksehäired võivad mõjutada krediidiskoori ja krediidihinnangut. Skoori kujunemisel võetakse arvesse erinevat infot ning hea maksekäitumine aitab aja jooksul oma krediidivõimekust parandada. 

Kust näen oma maksehäireid? 

Oma maksehäirete infot saab vaadata Minu Creditinfos pärast enda tuvastamist. 

Mida teha, kui minu kohta avaldatud maksehäire ei ole õige? 

Kõigepealt tuleks pöörduda võlausaldaja poole, sest just võlausaldaja sisestab ja muudab maksehäire andmeid. Vajadusel saab maksehäire ka vaidlustada Creditinfo kaudu. 

Kokkuvõte

Maksehäire ei ole lihtsalt märge registris, vaid oluline osa inimese krediiditaustast, mis võib mõjutada nii krediidiskoori kui ka uue laenu saamise võimalusi.

Kui sul on tekkinud maksehäire, on kõige olulisem tegeleda esmalt olemasoleva kohustusega, mitte võtta automaatselt uut laenu selle katmiseks. Kui kaalud uut laenu, hinda enne taotlemist oma sissetulekuid, olemasolevaid kohustusi ja tegelikku tagasimaksevõimet.

Laen peaks olema lahendus, mida on võimalik oma eelarve piires tagasi maksta, mitte viis olemasolevate makseraskuste edasilükkamiseks.