Igivana küsimus - kas koguda või laenata? Kas suurema ostu jaoks tasub mitmeid kuid raha kõrvale panna või teha ost kohe ja maksta osade kaupa hiljem? Universaalse vastuse andmine on sama keeruline nagu vastata küsimusele, kas ananass käib pitsa peale või mitte. Mõne ostu puhul on säästmine selgelt mõistlikum, mõnel juhul võib aga laen või järelmaks olla täiesti praktiliseks lahenduseks.

Kõige olulisemad küsimused otsustamiseks on: kas ost on vajadus või soov, kui kiiresti sul seda vaja on ja kui palju see laen sulle tegelikult maksma läheb? 

Kujutame ette kahte sõpra, Martat ja Kertut. Mõlemad tahavad osta uut kööki hinnaga 2400€. Marta avab hoiukonto, paneb sinna iga kuu 200 eurot ja...jääb ootama aasta möödumist, mil köögi jaoks raha koos on. Samal ajal kulub tal raha väljas söömisele ja kodu näeb välja poolik. Kertu aga võtab tarbimislaenu ja paari nädala pärast teeb juba oma ilusas köögis tervele perele süüa, hoides kokku kalli valmistoidu pealt. Aasta hiljem on Kertu maksnud küll laenule peale kenakese lisasumma intressina, kuid hoidnud kokku väljas söömise pealt, Marta avastab aga kööki ostma hakates, et selle hind on vahepeal 100€ tõusnud ning ka toidukulud on aasta jooksul olnud märkimisväärselt kõrgemad kui Kertul. 

Kumb siis tegi õigemini? Ühte selget vastust siin polegi, aga vaatame järgnevalt teemale laiemalt otsa.

Millal on säästmine õige valik?

Vanemate generatsioonide tarkus ütleb: "Ära osta seda, milleks sul raha pole." Ja suures plaanis on see õige: säästes maksad ainult asja enda hinna, lisakulusid intressi näol ei lisandu.

Lihtne kokkuvõte on see, et kui ost ei ole kiireloomuline ja sul on võimalik seda edasi lükata ilma märkimisväärsete kadudeta mugavuses või ajas, on säästmine enamasti kõige odavam variant. Kui kogud raha ette, ei maksa sa intressi ega laenulepinguga seotud kulusid ning pärast ostu ei tule järgmistel kuudel mõelda sellele, kuidas see kinni maksta.

Näiteks, kui oled otsustanud osta uue 1200-eurose televiisori, kuigi vana töötab täiesti korralikult, siis on kindlasti säästmine mõistlikum otsus: kui paned iga kuu 200 eurot kõrvale, on kuue kuu pärast vajalik summa koos. Seni saad endiselt vana telerit vaadata.

Säästa enne ostu, kui:

• ost ei ole hädavajalik;

• sul on võimalik mõni kuu oodata;

• sul on juba olemas toimiv alternatiiv;

• laenu või järelmaksu kogukulu muudaks ostu märgatavalt kallimaks;

• ostu tegemine ei anna sulle rahalist või praktilist eelist kohe.

Eriti hästi sobib säästmine selliste ostude puhul nagu uus telefon, televiisor, mööbel, puhkus või mõni muu asi, mida tegelikult praegu vaja ei ole.

Säästmisel on ka psühholoogiline pluss: kui oled ise raha kokku pannud, hindad ostu tihti rohkem. Uuringud tarbijakäitumise kohta näitavad korduvalt, et asjad, mille nimel tuli pingutada, tekitavad suuremat rahulolu kui need, mis "lihtsalt tulid".

Millal võib laen olla mõistlikum lahendus?

Siin tuleb mängu üks oluline nüanss, mida "ära kunagi laena" tüüpi nõuanded tihti unustavad: raha ajaväärtus ja alternatiivkulu - otsuse tegemisel ei tasu alati väärtust mõõta ainult rahas, vaid ka ajas, mugavuses ja ostu edasilükkamise tõttu saamata jäävas hüves. Samuti tuleb meeles hoida, et kogutud 100 € ei pruugi olla tulevikus sama ostujõuga kui täna.

Kujutame ette Priitu, kellel on 15-aastane auto, mis ühel hommikul lihtsalt enam ei käivitu. Tal on töö, kuhu ta peab iga päev sõitma, ja ühistransport pikendab töölejõudmise aega märkimisväärselt. Priit saab kas:

• koguda uue auto jaoks raha kolm aastat, sõites vahepeal iga päev takso või rendiautoga (mis läheb kokku palju kallimaks kui laenuintress), või

• võtta liising või autolaen ja jätkata tööl käimist oma autoga.

 

Sellises olukorras pole laen luksus, vaid abivahend, mis aitab säilitada sissetulekut. 

Sarnaselt kehtib see väikeettevõtjate kohta: kui pagarikoja omanik saab ärilaenu abil osta ahju, mis kahekordistab tootmisvõimsuse, ja teenib sellega laenu tagasi juba aasta jooksul, on laen olnud selge investeering, mitte kulu. 

Elulised olukorrad - mida teha?

1. Uusim telefon, sest sulle lihtsalt meeldib see. Vana telefon töötab, aga aku on pisut väsinud ja puuduvad kõige uuemad funktsioonid. Siin ei ole tegemist kiireloomulise vajadusega, seega soovitus oleks säästa. Kolm-neli kuud kannatlikkust ja uus telefon on sinu ilma täiendavate kuludeta. 

2. Pesumasin läks katki ja peres on neli last. Uus pesumasin on hädavajadus, mitte soov. Pesemiseks pesumajja sõitmine kolm korda nädalas maksab ajas, rahas ja mugavuses rohkem kui väike järelmaks. Siin on järelmaks või väikelaen igati mõistlik, eriti kui intress on madal (paljudel kauplustel on 0%-intressiga järelmaksud kampaaniana - aga loe alati väikest kirja!).

3. Unelmate pulmad. Pulmalaenud on järjest enam levinud, aga statistika räägib karmi juttu: paljud noored paarid maksavad aastaid tagasi pidu, mis kestis ühe õhtu. Säästa või kärbi eelarvet. Abielu ei vaja Instagrami-väärilist lava, et saada õnnelikku algust.

4. Ettevõtte sülearvuti, mis teenib sulle iga kuu tagasi. Kui oled vabakutseline disainer ja vana arvuti laeb faile viis minutit, samas kui uus teeks seda kaks sekundit - ja see kokkuhoitud aeg tähendab rohkem tellimusi - siis on laen investeering iseendasse. Laen on siin põhjendatud, kui tagasimakse mahub kindlalt eelarvesse.

5. "Kõik sõbrad käivad Kanaari saartel, mina tahan ka." Puhkusereis krediitkaardi või puhkuselaenu abil, mida makstakse tagasi terve järgmise aasta jooksul, võib tähendada, et puhkad täna ja stressad terve aasta. Samas, kui tead, et järgmisel aastal ei luba tihe graafik pikalt puhata ning kõik sõbrad lähevad reisile just nüüd, siis võib emotsionaalne võit kaaluda üle hilisemad lisakulud. Soovitus on reisiks võimalikult palju säästa ning vajadusel juurde laenata vaid puudujääv osa. 

Kuldne reegel laenu üle otsustamiseks

Enne kui allkirjastad laenulepingu, küsi endalt kolm asja: 

1. Kas see on vajadus või tahtmine? Vajadused (töövahend, elukondlik hädaolukord) õigustavad kiiremat tegutsemist. Tahtmised (uus telefon, moekas mööbel) kannatavad ootamist.

2. Kas ost toob raha sisse või säästab tulevikus rohkem, kui laen maksma läheb? Kui jah, siis võib laen olla mõistlik. Kui ei, siis parem kogu.

3. Kui suur on tegelik intressikulu? Väike ja lühiajaline järelmaks (näiteks 0%-intressiga kolmeks kuuks) on hoopis teine lugu kui aastatepikkune tarbimislaen kõrge intressiga.

 

Kiire spikker: koguda või laenata?

 

Kõige parem variant võib olla hoopis kombinatsioon

Elus toimivad harva mustvalged lahendused.

Kui sul on vaja 1500 eurot, aga sääste on 900 eurot, ei tähenda see automaatselt, et pead kogu 1500 eurot laenama. Võimalik lahendus võib olla ka: 700 € säästudest, et jääks ka väike puhver + 800 € finantseerimisega.

Nii on laenusumma väiksem ja võimalik kogukulu samuti väiksem. Samas ei pruugi kogu säästude ära kasutamine olla hea mõte, kui pärast ostu jääksid täiesti ilma rahalisest puhvrist.

Seega tasub enne otsustamist vaadata tervikpilti.

KKK: säästmine või laenamine?

Kas säästmine on alati parem kui laenu võtmine?

Mitte alati. Kui ostuga ei ole kiire, on säästmine enamasti soodsam, sest sa ei maksa intressi ega muid laenuga seotud kulusid. Kui tegemist on vajaliku ja ootamatu väljaminekuga, mida ei ole võimalik edasi lükata, võib laen või järelmaks olla põhjendatud lahendus.

Millal tasub ostu jaoks raha koguda?

Raha tasub koguda eelkõige siis, kui ost ei ole kiireloomuline ja sul on võimalik seda edasi lükata. Näiteks uue telefoni, televiisori, mööbli või puhkuse jaoks kogumine võimaldab vältida laenukulusid ning pärast ostu ei jää sind saatma igakuine laenumakse.

Millal võib laenu võtmine olla mõistlik?

Laenu võib kaaluda siis, kui sul on vaja teha vajalik ost või katta ootamatu suurem kulu, kuid sul ei ole piisavalt sääste. Näiteks võib laen olla üks võimalus hädavajaliku autoremondi, katkise kodumasina või muu ootamatu väljamineku puhul. Enne laenu võtmist tasub veenduda, et igakuine makse mahub sinu eelarvesse ja saad aru kogu tagasimakstavast summast.

Kas säästud tuleks enne laenu võtmist alati ära kulutada?

Mitte tingimata. Säästud on ka rahaline puhver ootamatusteks. Kui kasutad kogu säästu suure ostu tegemiseks ja jääd seejärel täiesti ilma tagavarata, võib järgmine ootamatu kulu sundida sind veelgi kallimat lahendust otsima. Mõistlik võib olla kasutada osa säästudest ja vajadusel finantseerida ülejäänud summa.

Kumb on parem: väikelaen või järelmaks?

See sõltub konkreetsest ostust ja pakkumise tingimustest. Järelmaks on tavaliselt seotud konkreetse ostuga, samas kui väikelaenu saab kasutada erinevate kulude katmiseks. Mõlema puhul tasub võrrelda intressi, lepingutasusid, krediidi kulukuse määra ja kogu tagasimakstavat summat.

Kas puhkuse jaoks tasub laenu võtta?

Kui puhkus on ette planeeritud, on selle jaoks üldjuhul mõistlikum raha koguda. Nii ei pea pärast reisi mitu kuud või aastat puhkuse eest makseid tegema. Kui aga reisiga seotud ootamatu vajalik kulu tekib juba reisi ajal, võib finantseerimine olla üks võimalikest lahendustest – tingimusel, et saad selle kuluga seotud kohustuse endale lubada.

Kas laen on halb finantsotsus?

Laen ei ole iseenesest hea ega halb finantsotsus. Oluline on, milleks seda kasutatakse, kui palju laen maksab ja kas laenuvõtja suudab kokkulepitud makseid tasuda. Vajalikuks kuluks võetud ja hästi läbi arvutatud laen võib olla mõistlik lahendus. Impulssostude pidev finantseerimine laenurahaga võib aga viia liigsete kohustusteni.

Kas peaksin ootamatu kulu korral kasutama sääste või võtma laenu?

Kõigepealt tasub vaadata, kui palju sul sääste on ja kui suure puhvri jätaks nende kasutamine alles. Kui saad vajaliku kulu katta nii, et pärast jääb alles piisav rahaline varu, võib säästude kasutamine olla soodsam kui laenu võtmine. Kui kogu säästu kasutamine jätaks sind täiesti ilma puhvrita, võib olla mõistlik kaaluda säästude ja finantseerimise kombinatsiooni.

Kas väikese ostu jaoks tasub laenu võtta?

Üldjuhul tasub väikese ja mittevajaliku ostu puhul kaaluda esmalt säästmist. Kui laenuga seotud tasud moodustavad ostuhinnast märkimisväärse osa, võib finantseerimine muuta väikese ostu ebamõistlikult kalliks. Samas sõltub otsus alati konkreetse pakkumise tingimustest.

Mida vaadata enne laenu või järelmaksu võtmist?

Ära vaata ainult kuumakset. Kontrolli vähemalt:

• intressimäära;

• krediidi kulukuse määra (KKM);

• lepingutasusid ja muid tasusid;

• lepingu kestust;

• kogu tagasimakstavat summat;

• seda, kas igakuine makse mahub sinu tavapärasesse eelarvesse.

Just kogu tagasimakstav summa näitab kõige paremini, kui palju ost või vajalik kulu sulle finantseerimise korral tegelikult maksma läheb.

Kas laenu asemel võiks kasutada krediidikontot?

Krediidikonto ja väikelaen on erinevad finantseerimisviisid. Krediidikontolt saad kasutada raha vastavalt vajadusele krediidilimiidi piires, samas kui väikelaenu puhul saad tavaliselt ühe kindla summa. Kumb sobib paremini, sõltub sellest, milleks raha vajad ja millised on konkreetse toote tingimused.

Mis on kõige lihtsam reegel: kas koguda või laenata?

Kui ostuga saab oodata, on kogumine enamasti mõistlikum. Kui tegemist on vajaliku ja ootamatu kuluga, mida ei saa edasi lükata, võib laen või järelmaks olla üks võimalik lahendus. Mõlemal juhul tasub enne otsustamist arvutada, mida see sinu eelarvele tähendab.