Viimased aastad on toonud Eesti toidulauale üllatavalt karmi reaalsuse – toidukaupade hinnad kerkivad kiiremini kui palgad ja inimeste ostujõud. Statistikaameti andmetel oli mais 2025 toidukaupade hinnatõus koguni 7,1%, mis on märkimisväärselt kõrgem kui üldine inflatsioonimäär.

Kuigi kütusehindade langus pakkus mõningast leevendust, pole toidu puhul hinnatõus sugugi raugenud. Toidukorvi maksumus, mis oli 2021. aastal neljaliikmelisele perele 80 eurot, on tänaseks tõusnud 123 euroni – ligi 40% kallim.

Ostukäitumine muutub – hinnasilt määrab valiku

Selline hinnatõus pole jätnud mõju avaldamata – järjest rohkem eestlasi seab ostuotsuste puhul esikohale hinna, mitte kvaliteedi, tervislikkuse või päritolumaa. Tervisele tähelepanu pöörab nüüd vaid 56% tarbijatest, lisaainete vähesusele 45% ning kodumaist eelistab kõigest 59% (võrreldes varasema 74%-ga).

Hinnasurve on muutnud igapäevased valikud keerulisemaks ning paljud pered tunnevad, et kvaliteetse ja mitmekesise toidu lauale toomine on järjest raskem.

Jaemüügi langus ja kodumaise toodangu taandumine

Alates 2022. aastast on toidukaupade jaemüük Eestis languses. Samal ajal on hakatud järjest rohkem imporditud toidule lootma – seda nii hindade kui ka jaekettide poliitika tõttu. Kohalikud tootjad jäävad järjest tihedamini riiulivõitlusest välja, sest suured ketid otsivad madalama omahinnaga alternatiive välismaalt.

Konjunktuuriinstituudi hinnangul võib selline trend viia olukorrani, kus 25% Eesti peredest ei tule enam igapäevaste kuludega toime.

Miks hinnad tõusevad?

Peamised põhjused toiduhindade tõusul on järgmised:

• Impordihinnad ja sõltuvus välistootjatest.
• Kõrged kaubandusketi juurdehindlused (kuni 70%).
• Käibemaksu tõus (alates juulist 2025 – 24%).
• Aktsiisid ja muud maksutõusud.
• Läbipaistmatu hinnakujundus.
  
  

Tootjate sõnul pole neil sageli muud valikut, kui leppida ebavõrdsete tingimustega või jääda sootuks turult välja.

Mida teevad teised riigid teisiti?

Eesti kuulub koos Taani, Bulgaaria ja Leeduga nende väheste Euroopa riikide hulka, kus toidule pole rakendatud madalamat käibemaksu. Samas näiteks Läti on kehtestanud 5% käibemaksu kohalikele juur- ja puuviljadele, et soodustada kodumaise toodangu tarbimist.

Paljud riigid kasutavad madalamaid käibemaksumäärasid või isegi maksuvabastusi esmatarbekaupadele, mis leevendab hinnasurvet tarbijatele ja toetab kohalikke tootjaid.

Tarbijana – kuidas toime tulla?

Olukorras, kus toidukaupade hinnad ületavad varasemaid tasemeid ligi poole võrra, tuleb peredel järjest rohkem pingutada, et eelarves ots otsaga kokku tulla. Tihti tuleb teha kompromisse toidu kvaliteedi, koguse või valiku osas.

Kui eelarve jääb napiks, võib ajutise lahenduse pakkuda tarbimislaen

Kui hinnatõus tuleb ootamatult ja pere-eelarves tekib ajutine tühimik, võib laen.ee tarbimislaen pakkuda leevendust. Uutele klientidele on esimene laen kuni 10 000 € 6 kuuks 0% intressiga – ehk tasuta. See tähendab, et laenu saab kasutada lühiajalise raskuse ületamiseks, ilma lisakulu kandmata.

Tarbimislaen võib vajalik olla näiteks:

Toidukorvi või suurema varude soetamiseks.

Koolialguseks vajalike ostude tegemiseks.

Eelarve tasakaalustamiseks maksutõusude ajal.