Sügise saabudes muutuvad päevad järjest lühemaks ning peagi ootab ees ka iga-aastane kellakeeramine. Kuigi sügisene kellakeeramine kingib meile justkui ühe lisatunni und, ei pruugi organism uue ajaga kohe harjuda. Muutused unerütmis võivad kaasa tuua väsimuse, keskendumisraskused ja kehvema enesetunde. 

Millal toimub kellakeeramine 2026. aastal ning mida teha, et üleminek talveajale mööduks võimalikult sujuvalt?

Millal toimub kellakeeramine sügisel 2026?

2026. aastal keeratakse Eestis kellad talveajale pühapäeval, 25. oktoobril. Ööl vastu pühapäeva kell 4.00 keeratakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi, kella 3.00 peale.

See tähendab, et saame öösel ühe tunni võrra kauem magada. Samas muutuvad õhtud pärast kellakeeramist varem pimedaks, sest päike loojub uue kellaaja järgi tund aega varem.

Enamik nutitelefone, arvuteid ja nutikellasid muudab kellaaega automaatselt. Küll aga tasub üle kontrollida seinakellad, äratuskellad ja muud seadmed, mille kellaaega tuleb käsitsi muuta.

Kuidas kellakeeramine meie enesetunnet mõjutab?

Kuigi ühe tunni võrra kella nihutamine võib tunduda väike muutus, mõjutab see inimese sisemist bioloogilist kella ehk ööpäevarütmi. See reguleerib meie und, ärkvelolekut, kehatemperatuuri ja mitmeid teisi organismi protsesse.

Kellakeeramise mõju on inimestel erinev. Mõni ei märka muutust üldse, teine vajab uue rütmiga kohanemiseks mitu päeva.

Kuigi kevadine kellakeeramine võib olla keerulisem, sest kaotame ühe tunni und, võib ka sügisene üleminek talveajale põhjustada ebamugavust.

Kõige sagedamini võivad esineda:

• Hommikune unisus ja väsimus.

• Raskused õhtul õigel ajal uinumisega.

• Keskendumisvõime langus.

• Meeleolu kõikumine ja ärrituvus.

• Muutused söögiisus ja igapäevases energiatasemes.

Hea uudis on see, et enamasti kohaneb organism uue ajaga mõne päeva jooksul. Mõne lihtsa harjumuse abil saab seda protsessi ka ise toetada.

6 soovitust, kuidas sügisese kellakeeramisega paremini kohaneda

1. Harjuta organismi uue ajaga juba enne kellakeeramist

Kui tead, et kellakeeramine mõjutab sinu und, tasub selleks veidi valmistuda. Sügisel keeratakse kella tund aega tagasi, mistõttu võib tavapärane uneaeg uue kella järgi tunduda liiga varajane.

Proovi mõni päev enne kellakeeramist nihutada magamamineku- ja ärkamisaega iga päev 10–15 minutit hilisemaks. Nii saab organism uue rütmiga järk-järgult kohaneda.

Eriti kasulik võib see olla väikelastega peredele, kus kindlad une- ja söögiajad mängivad igapäevaelus olulist rolli.

2. Hoia kinni kindlast unerütmist

Üks olulisemaid viise kellakeeramise mõjude vähendamiseks on regulaarne uni. Püüa minna magama ja ärgata iga päev enam-vähem samal kellaajal, ka nädalavahetusel.

Täiskasvanud inimene vajab üldjuhul 7–9 tundi und ööpäevas. Piisav uni aitab säilitada keskendumisvõimet, toetab immuunsüsteemi ja parandab üldist enesetunnet.

Kuigi sügisene kellakeeramine annab võimaluse tund aega kauem magada, ei tasu seda kasutada unerütmi täielikuks muutmiseks.

3. Veeda hommikul rohkem aega päevavalguses

Päevavalgus on üks olulisemaid tegureid, mis aitab meie sisemist bioloogilist kella reguleerida.

Hommikune valgus annab organismile märku, et aeg on ärgata, ning aitab vähendada unehormooni melatoniini tootmist.

Seetõttu võiks päeva alustada kardinate avamise, lühikese jalutuskäigu või hommikukohviga õues. Isegi pilvise ilmaga on väljas viibimine kasulik, sest loomulik päevavalgus on üldjuhul tugevam kui tavapärane siseruumide valgustus.

Sügisel, mil päevad muutuvad järjest lühemaks, tasub teadlikult leida võimalusi päevavalguses viibimiseks.

4. Liigu iga päev, soovitatavalt värskes õhus

Füüsiline aktiivsus aitab parandada unekvaliteeti, vähendada stressi ja toetada organismi loomulikku ööpäevarütmi.

Selleks ei pea tingimata ette võtma intensiivset treeningut. Piisab ka 20–30-minutilisest jalutuskäigust, rattasõidust või kergest hommikuvõimlemisest.

Eriti hea on ühendada liikumine päevavalgusega. Näiteks hommikune jalutuskäik enne tööpäeva võib aidata kiiremini ärgata ja parandada enesetunnet kogu päevaks.

5. Väldi liigset kofeiini ja hilisõhtust ekraaniaega

Kui kellakeeramine on unerütmi segamini löönud, võib tekkida kiusatus väsimust täiendava kohvitassiga peletada.

Kofeiini ergutav toime võib aga kesta mitu tundi ning hilisel pärastlõunal või õhtul tarbitud kohv võib raskendada uinumist.

Samuti tasub enne magamaminekut vähendada nutitelefoni, arvuti ja televiisori kasutamist. Ekraanidest tulev valgus ning ergutav sisu võivad takistada organismil õhtuseks puhkuseks valmistuda.

Pigem võiks õhtusse planeerida rahulikumaid tegevusi, näiteks lugemist, sooja dušši või perega aja veetmist.

6. Anna endale kohanemiseks aega

Kõige olulisem on mõista, et organism ei pruugi uue kellaajaga kohaneda üleöö.

Kui tunned esimestel päevadel tavapärasest suuremat väsimust, proovi võimalusel vältida liigset koormust ja jäta endale piisavalt aega puhkamiseks.

Samuti tasub jälgida oma enesetunnet. Kui uneprobleemid kestavad pikalt või hakkavad igapäevaelu märkimisväärselt segama, võiks nõu pidada perearstiga.

Kuidas mõjutab sügisene kellakeeramine laste unerütmi?

Lastega peredes võib kellakeeramine olla eriti tuntav, sest väikelaste päevakava sõltub sageli kindlatest une-, söögi- ja ärkamisaegadest.

Näiteks kui laps ärkab tavaliselt kell 7.00, võib ta pärast sügisest kellakeeramist ärgata juba kell 6.00 uue aja järgi. Kuigi täiskasvanutele tähendab kellakeeramine lisatundi und, ei pruugi väikelapsed sellest samamoodi aru saada.

Laste uneekspertide üldiste soovituste järgi tasub üleminek teha võimalikult sujuvalt. Mõni päev enne kellakeeramist võib nihutada lapse päevakava järk-järgult hilisemaks, et uus kellaaeg ei tekitaks liiga suurt muutust.

Oluline on säilitada ka tuttavad õhtused tegevused, näiteks vanniskäik, unejutu lugemine ja kindel magamaminekurutiin.

Pimedam aeg võib mõjutada ka igapäevaseid harjumusi ja kulutusi

Sügisene kellakeeramine tähistab paljude jaoks perioodi, mil veedetakse rohkem aega kodus. Varasem pimedus ja jahedamad ilmad võivad muuta igapäevaseid harjumusi ning tuua kaasa täiendavaid väljaminekuid.

Näiteks võib suureneda koduse valgustuse kasutamine, algab aktiivsem kütteperiood ning rohkem tähelepanu pööratakse kodusele mugavusele.

Sügisel tasub üle vaadata ka oma pere eelarve ja valmistuda talvisteks kuludeks. Mõistlik on hinnata eelseisvaid kütte- ja elektriarveid, kontrollida kodu energiatõhusust ning võimalusel luua rahaline puhver ootamatuteks väljaminekuteks.

Kui kodu vajab enne talve suuremaid parandustöid, näiteks akende vahetamist, soojustamist või küttesüsteemi uuendamist, tasub esmalt hinnata tööde kogumaksumust ja olemasolevaid sääste.

Kui oma vahenditest ei piisa, võib üheks võimaluseks olla Laen.ee kaudu pakutav remondilaen või väikelaen. Tutvu meie pakutavate võimalustega laen.ee kodulehel.