Uue aasta algus toob paljudele töötajatele kaasa palgaläbirääkimised ja ootuse, et sissetulekud kasvaksid vähemalt samas tempos hindadega. Pärast viimaste aastate kiiret inflatsiooni on palgakasv taas üks kesksemaid majandusteemasid – nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

Palgakasv Euroopas: taastumine pärast suurt inflatsiooni

Euroopa palgatrendid näitavad, et euroala reaalpalgad on suures osas taastunud 2022. aasta kõrge inflatsiooni põhjustatud langusest. Euroopa Keskpank andmetel olid reaalpalgad 2025. aasta alguses juba ligilähedased tasemele, mis kehtis enne 2021. aasta lõpus alanud hinnatõusu. Ka rahvusvahelised analüüsid viitavad, et palgakasvu mõõdukas jätkumine on tõenäoline ka 2026. aastal, kuigi tempo on riigiti erinev.

Mida on oodata Eestis?

Eestis on palgakasv olnud tihedalt seotud inflatsiooniga. Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringu järgi plaanib ligi pool tööandjatest uue aasta alguses töötajate põhipalka tõsta. Kõige sagedamini jäävad palgatõusud vahemikku 3–6% ning need rakenduvad enamasti jaanuaris.

Majandusekspertide hinnangul on palgasurve ettevõtetele jätkuvalt suur. Mitmed eksperdid on rõhutanud, et palgakasv peaks vähemalt inflatsiooni taseme ära katma – vastasel juhul vähenevad inimeste reaalsed sissetulekud. Prognooside järgi võib inflatsioon uuel aastal jääda umbes 3,5–5% vahele ning samas suurusjärgus oodatakse ka keskmist palgakasvu.

Avalik sektor veab, erasektor järgneb

Oluline roll palgakasvus on avalikul sektoril. Juba on teada, et mitmetes valdkondades – näiteks hariduses ja päästeteenistuses – on palgatõusud kinnitatud ning riigieelarve järgi suureneb avaliku sektori tööjõukulu märgatavalt. See omakorda avaldab survet ka erasektorile, kes peab konkurentsis püsimiseks töötasusid korrigeerima.

Samas ei ole pilt kõigis ettevõtetes ühesugune. Suuremad organisatsioonid tõstavad palku sagedamini ja suuremas mahus, samas kui väikeettevõtetes on palgakasv tagasihoidlikum või lükatakse see edasi.

Millest sõltub palgatõus?

Tööandjate sõnul mõjutavad palgaplaane eelkõige ettevõtte majandustulemused, tööturu olukord ja konkurentide palgatase. Samuti mängivad rolli töömahtude muutus, töötajate areng ja üldine majanduskasvu väljavaade. Prognoosid majanduskasvu osas on küll erinevad, kuid üldine ootus on, et palgad ei hakka uuel aastal langema.

Kuidas palgakasv mõjutab igapäevaelu?

Kuigi palgatõus pakub leevendust, ei pruugi see alati katta kõiki kasvavaid kulusid. Eluasemekulud, teenused ja igapäevased väljaminekud võivad kasvada kiiremini kui sissetulek. Sellistes olukordades on oluline oma rahaasjad hoolikalt läbi mõelda ja vajadusel kasutada paindlikke finantslahendusi.

Kui ees seisavad suuremad kulutused – olgu selleks kodu remont, auto vahetus või ootamatu väljaminek –, võib abiks olla laen.ee pakutav tarbimislaen või väikelaen. Need võimaldavad kulud ajas jaotada ning hoida igapäevane eelarve tasakaalus ka siis, kui palgatõus ei kata kõiki hinnatõuse.