Pensionisüsteem on Eestis taas tähelepanu all. Viimastel aastatel on palju räägitud teisest pensionisambast, selle vabatahtlikuks muutmisest, pensioniks kogumise paindlikkusest ning sellest, kui suur roll peaks olema inimese enda vastutusel ja kui suur riigi toel.

Praegu kehtiva süsteemi järgi saab inimene teise sambasse koguda oma brutopalgast 2%, 4% või 6%, millele riik lisab töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4%. See tähendab, et teine sammas ei ole ainult inimese enda sissemakse, vaid osa kogumisest tuleb ka riigi kaudu.

Viimased arutelud on aga tõstatanud küsimuse, kas riigi panus teise sambasse peaks tulevikus samal kujul jätkuma või tuleks süsteemi ümber kujundada. Just see on tekitanud laiemat vaidlust, sest pensioniks kogumine ei puuduta ainult tänaseid pensionäre, vaid kõiki inimesi, kes soovivad tulevikus saada lisaks riiklikule pensionile ka enda kogutud pensioniraha.

Miks teine pensionisammas jälle arutelu all on?

Teise pensionisamba ümber käiv arutelu ei ole Eestis uus. Mõni aasta tagasi muutus teine sammas vabatahtlikuks ning paljud inimesed otsustasid kogutud raha välja võtta. See tõi lühiajaliselt majandusse palju lisaraha, kuid tekitas ka küsimuse, kas inimesed kasutasid seda raha pikaajalise kindlustunde loomiseks või pigem igapäevaseks tarbimiseks.

Pensionisüsteemi puhul ongi kõige suurem küsimus tasakaalus. Ühelt poolt soovivad inimesed rohkem vabadust otsustada oma raha üle. Teisalt on pensioniks kogumine väga pikaajaline otsus ning tänased valikud mõjutavad otseselt seda, milline on inimese rahaline kindlustunne aastate või aastakümnete pärast.

Kui riigi panus teise sambasse väheneks või kaoks, tähendaks see paljude inimeste jaoks väiksemat kogumismahtu. Sellisel juhul peaks inimene ise senisest rohkem mõtlema, kuidas tulevikuks raha kõrvale panna — kas teise samba, kolmanda samba, investeerimise, säästmise või muu lahenduse kaudu.

Pension ei ole ainult tuleviku teema

Sageli tundub pension kauge teemana, eriti noorematele inimestele. Tegelikult mõjutavad pensionisüsteemi muudatused iga töötavat inimest juba täna. Kui muutuvad sissemaksed, riigi toetus või kogumise tingimused, võib see mõjutada nii igakuist netosissetulekut kui ka tulevast pensioni.

Alates 2025. aastast on inimestel võimalik valida, kas nad panustavad teise sambasse 2%, 4% või 6% oma brutopalgast. Mida suurem on inimese enda sissemakse, seda rohkem raha liigub tuleviku tarbeks kogumisse, kuid samal ajal jääb igakuiselt kätte veidi vähem raha.

See tähendab, et pensioniks kogumise otsused peaksid olema osa laiemast isiklikust rahaplaanist. Enne muudatuste tegemist tasub läbi mõelda:

• kas igakuine eelarve võimaldab suuremat sissemakset;

• kas on olemas hädaabifond ootamatuteks kuludeks;

• kas kallimad laenud ja järelmaksud on kontrolli all;

• millised on pikemaajalised eesmärgid, näiteks kodu remont, auto ost, lastega seotud kulud või tuleviku kindlustamine.

Mida pensionisüsteemi muudatused inimese jaoks tähendavad?

Pensionisüsteemi muudatused võivad inimest mõjutada mitmel viisil. Kui kogumissüsteem muutub paindlikumaks, annab see rohkem valikuvabadust. Samas tähendab suurem valikuvabadus ka suuremat vastutust.

Kui inimene otsustab pensioniks vähem koguda või kogumise katkestada, võib see lühiajaliselt parandada igakuist rahavoogu. Pikemas vaates võib see aga tähendada väiksemat pensioni ja suuremat sõltuvust riiklikust pensionist. Eesti pensionisüsteem põhineb kolmel sambal: riiklik pension, teine sammas ja vabatahtlik kolmas sammas. Teine sammas on loodud selleks, et inimese tulevane pension ei sõltuks ainult riigi võimalustest, vaid ka tema enda kogutud rahast.

Seetõttu tasub pensioni arutelusid jälgida rahulikult ja praktiliselt. Oluline ei ole ainult see, milline poliitiline ettepanek parasjagu lauale tuleb, vaid see, kuidas võimalikud muudatused mõjutavad sinu isiklikku rahalist turvatunnet.

Kuidas oma rahaasjad pensionimuudatuste valguses üle vaadata?

Pensionisüsteemi ümber käivad arutelud on hea meeldetuletus, et oma rahaasju tasub regulaarselt üle vaadata. Selleks ei pea ootama pensioniiga. Vastupidi — mida varem inimene oma eelarvest, laenukohustustest ja säästmisharjumustest selge pildi saab, seda lihtsam on tulevikuks valmis olla.

Alustada võiks kolmest sammust.

Esiteks vaata üle oma igakuised tulud ja kulud. Kas sul jääb iga kuu raha üle või kulub kõik jooksvalt ära? Kui pensionisamba sissemakse suureneb, peab eelarves olema selleks ruumi.

Teiseks kontrolli oma kohustusi. Kui sul on mitu väiksemat järelmaksu, krediidikohustust või kallimat laenu, võib nende korrastamine anda igakuisesse eelarvesse rohkem kindlust.

Kolmandaks mõtle läbi ootamatud kulud. Pensioniks kogumine on oluline, kuid sama oluline on see, et ootamatu autoremont, kodumasina vahetus või tervisekulu ei lööks kogu pere eelarvet tasakaalust välja.

Laen.ee aitab siis, kui vajad paindlikku rahalist lahendust

Pensioniks kogumine ja igapäevane rahaplaneerimine käivad käsikäes. Tuleviku jaoks säästmine on oluline, kuid samal ajal tuleb toime tulla ka tänaste kulude ja ootamatute väljaminekutega.

Laen.ee pakub erinevaid finantseerimislahendusi, mis aitavad vajadusel suuremaid kulusid ajatada. Näiteks võib väikelaen sobida ootamatu väljamineku, koduse remondi, auto paranduse või muu suurema kulutuse katmiseks. Krediidikonto annab paindlikuma võimaluse kasutada raha just siis, kui seda päriselt vaja on, ning krediitkaart võib olla mugav lahendus igapäevaste ostude ja reisikulude planeerimisel.

Pensionisüsteemi muudatused tuletavad meelde üht lihtsat tõde: rahaasjades ei tasu loota ainult ühele lahendusele. Mida paremini on tänane eelarve kontrolli all, seda kindlam on ka homne päev.