Gaasi hind tõuseb – mida tähendab kallim gaas Eesti tarbijale?
Sügise saabudes muutuvad taas aktuaalseks kodu kütmisega seotud kulud. 2026. aasta sügis algab energiaturul pingeliselt: Euroopa maagaasi hind on suvega märgatavalt tõusnud ning jõudnud viimaste aastate kõrgeimate tasemeteni.
Septembris on Euroopa peamisel TTF gaasibörsil liikunud maagaasi hind valdavalt üle 70 euro megavatt-tunni kohta ning tõusnud mõnel päeval üle 80 euro/MWh. Veel suve alguses oli hinnatase oluliselt madalam. See tähendab, et küttehooajale minnakse vastu olukorras, kus energia hind on taas paljude majapidamiste jaoks oluline küsimus.
Kuid gaasi hinna tõus ei puuduta ainult neid kodusid, kus kasutatakse gaasikütet. Gaasi kallinemine võib mõjutada ka elektri hinda ja seeläbi palju suuremat osa Eesti tarbijatest.
Miks on gaasi hind tõusnud?
Euroopa gaasi hind sõltub korraga paljudest teguritest: nõudlusest, ilmast, gaasihoidlate täituvusest, LNG ehk veeldatud maagaasi kättesaadavusest ning geopoliitilisest olukorrast.
2026. aasta hinnatõusu üheks oluliseks põhjuseks on olnud häired Lähis-Idast pärineva LNG tarnetes. Katari LNG eksporti on mõjutanud olukord Hormuzi väinas – tegemist on maailmaturu seisukohalt väga olulise laevateega.
Kui osa tavapärasest LNG pakkumisest turult ära langeb, suureneb konkurents ülejäänud tarnete pärast. Euroopa peab LNG pärast konkureerima muu hulgas Aasia riikidega ning lastid liiguvad sageli sinna, kus nende eest ollakse valmis rohkem maksma.
Teine oluline tegur on Euroopa gaasihoidlate tavapärasest madalam täituvus. Septembri keskpaigas olid Euroopa gaasivarud ligikaudu 67–70% mahust, mis jääb märgatavalt alla viimaste aastate samal ajal tavapärasele tasemele.
Kas Eestis võib gaas otsa saada?
Kõrgem hind ei tähenda automaatselt seda, et gaasi füüsiliselt ei jätku. Euroopa energiataristu on võrreldes 2022. aasta energiakriisiga muutunud: LNG vastuvõtmise võimalusi on lisandunud ning gaasi tarbimine on varasemaga võrreldes vähenenud.
Ka Balti riikidel on võimalik kasutada erinevaid tarnekanaleid, sealhulgas Klaipėda ja Inkoo LNG-terminalide kaudu saabuvat gaasi.
Seetõttu tasub eristada kahte küsimust: gaasi kättesaadavus ja gaasi hind. Isegi juhul, kui varustuskindlusega probleeme ei teki, võib gaasi ostmine maailmaturult kujuneda kalliks.
Miks mõjutab gaasi hind ka elektrihinda?
Esmapilgul võib tunduda, et gaasi hinna tõus puudutab eelkõige gaasiküttega kodusid. Tegelikult on gaasi ja elektri hinnad Euroopa energiaturul omavahel tihedalt seotud.
Kui tuule-, päikese-, hüdro- või muu odavama tootmise mahust nõudluse katmiseks ei piisa, kasutatakse elektri tootmiseks ka gaasijaamu. Kui gaas on kallis, on kallim ka sellistes elektrijaamades toodetud elekter.
Eriti võib see mõju esile tulla külmadel ja vähese tuulega talvepäevadel, mil elektritarbimine on suur, kuid taastuvenergia tootmine väike. Eesti on ühenduste kaudu osa Põhjamaade ja Baltikumi elektriturust, mistõttu mõjutavad laiemad Euroopa energiaturu arengud ka siinset hinda.
2026. aasta augustis tõusid Eesti börsielektri hinnad muu hulgas väiksema taastuvenergia tootmise, suurema tarbimise ja kallinenud gaasi koosmõjul.
Milliseks võib kujuneda 2026/2027. aasta küttehooaeg?
Täpset talvist gaasi- või elektrihinda ei ole võimalik mitu kuud ette prognoosida. Väga palju sõltub ilmast.
Pehme ja tuuline talv võib tähendada väiksemat küttevajadust ning rohkem tuuleenergiat. Pikk külmaperiood suurendab aga korraga nii gaasi kui ka elektri nõudlust ning võib hindu ülespoole suruda.
Olulised on ka geopoliitilised arengud ja LNG tarnete taastumine. Kui tarnehäired leevenevad, võib surve gaasi hinnale väheneda. Kui probleemid kestavad ning Euroopasse saabub külm talv, võib energiaturul hinnasurve jätkuda.
Seetõttu tasub kodust eelarvet planeerides arvestada, et talvised energiaarved võivad kujuneda suvekuudest märgatavalt suuremaks.
Kuidas enne küttehooaega oma kulud üle vaadata?
Sügise algus on hea aeg vaadata üle viimase aasta gaasi-, elektri- ja küttearved ning hinnata, kui suureks võivad kujuneda järgmiste kuude püsikulud.
Kõigepealt tasub kontrollida oma energia- ja küttelepinguid. Fikseeritud ja börsihinnaga lepingute puhul võib turuhinna muutuse mõju olla erinev. Samuti tasub võrrelda teenusepakkujate tingimusi ning hinnata oma kodu energiatarbimist.
Väiksemad muudatused võivad kogu küttehooaja peale anda märgatava kokkuhoiu. Näiteks võib üle vaadata ruumide temperatuuri, küttesüsteemi seadistuse, akende ja uste tihendid ning suuremate elektriseadmete kasutamise.
Samuti tasub hakata suuremateks talvisteks arveteks raha kõrvale panema juba sügisel. Kui näiteks tavapärane energiakulu on 150 eurot kuus, kuid külmematel kuudel võib see suureneda 100 euro võrra, tähendab nelja talvekuu peale juba 400 euro suurust lisakulu.
Energiatõhusam kodu aitab kulusid pikemaks ajaks vähendada
Kõrged energiahinnad panevad üha rohkem mõtlema ka sellele, kuidas muuta kodu energiatõhusamaks.
Vanemate akende või uste vahetamine, soojustamine, küttesüsteemi uuendamine või muu energiasäästlik lahendus nõuab küll esialgset investeeringut, kuid võib aidata vähendada energiatarbimist mitte ainult üheks talveks, vaid aastateks.
Enne suurema töö ettevõtmist tasub arvutada, milline investeering annab konkreetse kodu puhul kõige suurema efekti. Alati ei pea alustama kõige kallimast lahendusest – mõnikord annavad märgatava tulemuse ka väiksemad parandused.
Kui ootamatult suur energiaarve lööb eelarve sassi
Kõige parem on hooajalisteks kuludeks võimalusel ette koguda. Samas võivad väga külm kuu, ootamatult suur elektriarve või vajalik küttesüsteemi remont tekitada olukorra, kus väljaminek tuleb teha kohe.
Kui säästudest ei piisa, võib üheks võimaluseks olla Laen.ee tarbimislaen, millega saab katta suurema ootamatu väljamineku või rahastada näiteks kodu energiatõhusamaks muutmist.